Kõik uus, kõik uus on septembri kuus...

Täna on järjekordselt üks selline päev, kui juba ennem silmade avamist sain aru, et täna ei ole minu päev. Isegi taveas on enamus päevast olnud hall ja pilves. Sellistel päevadel me Kaarliga enamasti alustame vaidlemist juba hommikul ja see jätkub päeval telefoni teel ja nii õhtusse välja. Kord viskab üks telefoni ära, siis teine, kord alustab üks "vaidlemist" siis teine .... Iga pisemgi asi häirib- see , et pole aega tube koristada, see, et söök ei õnnestunud, see, et keegi jätab oma mustad sokid sinna, kus jalast need võttis ja seda nimekirja võib jätkata ja jätkata. Enamasti ikka olen mina see tülitseja ja asjade ette heitja.
Aga et tänane õhtu erineks teistest sellistest "hallide" päevade õhtutest otsustasin, et scriban siia natuke ja elan end välja ;)
Või hoopis jagan rõõmsamaid uudiseid ja tegemisi.
Avastasime Kaarliga eile, et Miia on ikka nii suureks juba sirgunud. TA ronib ise meie voodisse ja möllab seal ja siis pärast ronib maha. Ta oskab öelda auto- ja teab mis see on ka, kala, auh-auh, papa, aitäh- seda ka siis kui ise asju ära annab, mäm-mäm- kui sööma lähme, papu-kui jalanõusid jalga paneme. Ta saab täitsa aru, kui me rõõmsad olema ja kui õnnetud olema. Ta täna koos minuga pesemas olles, üritas mind järgi teha kui ma pead pesin. Ta aitab mul hommikuti voodit teha. tõstes padjad ise voodile. Muidgi päeva peale käib ta seal nii palju möllamas, et need padjad on õhtuks jälle põrandal :D.
Tänaval ja poes naeratab ta kõigile, kuid talle ei meeldi kui teda katsutakse ( eriti võõrad inimesed). Võimlemas meeldib talle tunnelist läbi ronida ja palle tagasi õpetajale tuua. Koduski vahel kui palud et miskit tooks, siis teeb seda.
Ta suudab 10 minutiga terve meie väikse elamise segi ajada tassides kõigidest sahtlitest riided välja.
Meeldib enda ja meie jalanõusid kaasa arvatud välisjalanõusid voodisse tassida.
Saab aru kui teda keeletakse ja ikka teeb edasi pahandusi. Kui ta ei saa seda mida tahab, siis on kohe nutt lahti ja halvimal juhul viskab end põrandale ka pikali. Eks see ole see hetk kui ta oma piire katsetab- hetkel üritame nendel hetkedel temast mitte välja teha ja ta rahuneb suht kiiresti.
Sööb hommikuti putru ise -väikse abiga tegelt-vahel peab ikka lusikat õigesti kätte aitama ja ka suhu. Lõunati olenevalt söögist saab ka ise söödud vahel. Aga eks see Miia ise söömine tähendab mulle köögi koristust ja põranda pesu.
Selline siis meie Miia. Hambaid on 10 ja ilastamine ikka pole veel ära lõppenud. Hetkel see 10 -nda hamba tulek on teda ka natuke hellikuks teinud. Ei taha öösel hästi magada, hammas vist teeb haiget.

Nüüd on ka meie kodus ametlikult sügis alanud. Köögi on vallutanud õunte, ploomide ja kõrvitsate laviinid ja nüüd tuleb neist miskit ka valmis vaaritada. Õuna koogi hooaeg on juba paar nädalat meie köögis kestnud...täna siis ploomi koogile HURRAAA... Eks õhtul kuuleme, kuidas siis õnnestus ( Kaarlile ploomid väga ei meeldi)
Samuti hakkab tasapisi tuure koguma ürituseks, mis peaks toimuma 15.07.2011, ette valmistumine.
Kus toimub on teada ja see on vist ka ainuke edusamm, keda kutsume, mis selga paneme, mida pakume, ja kes tegeleb meelelahutamisega on hetkel kõik veel teadama. Kutsete jaoks peaks vist Jaana külla kutsuma veini jooma ja siis aju rünnaku korraldama sellel teemal.
Igatahes.... valmistume.